Mis teadustöödesse puutub, siis ninapidi koos tehtud uurimusi refereeritakse rohkem kui töid, mille autorid asuvad teineteisest kaugel. Järeldus: füüsiliselt koos olles saadakse paremaid tulemusi, vähemalt molekulaarbioloogias.
Kaugtöö on tore kontseptsioon, aga ei pruugi igas olukorras sobida.
(Source: readwriteweb.com)
You can trust us. We’re journalists. And we’re armed.
— According to The Dallas Morning News, journalists in Texas are applying for handgun permits in droves. Find out why. (via utnereader)
Poliitkorrektsus või vandenõu?
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton sai peale uut aastat noka lahti ja ärgitas juute ning palestiinlasi rahuprotsessiga jätkama. OK, ütles seda Iisraeli sõitmise puhul. Lõuna-Sudaanis ja Darfuris löövad neegrid ja araablased vastastikku üksteist päevas mõnesaja kaupa maha ja EL-i poolt ei kuule piuksugi. Mis on siis tähtsam? Kahtlaste motiividega peetav Lähis-Ida sõda või tuhanded inimelud? Inimlikuse ja terve mõistusega pole siin midagi pistmist.
(Source: upi.com)
“Brändi pole vaja, võta kurki sa…:” Meenus Kuldse Trio lugu lugedes HBR lugu digitaalse ajastu brändingust. Ma olen võib olla kummaline, aga mind kütkestavad näiteks rohkem kohaliku rätsepa-moekunstniku õmmeldud riided kui mõne tuntud kaubamärgi omad. Ja vidinate suhtes pole mul ka mingit bränditruudust…. (Peaasi, et asjal oleks õunalogo muidugi peal.)
Huvitav, kas see näitab asotsiaalsust kui Boss, Esprit ja Puma pinget ei paku? Või on suhtumine kaubamärkidesse üldiselt muutunud?
Ja ausõna: ma mäletan seda lugu lapsepõlvest, ma ei kuula Kuldset Triot.
